Kas keegi teab kedagi, kes püramiidskeemiga rikkaks on saanud?

Mul oli täna nii hea vestlus Instagramis, et ma lihtsalt ei suuda seda jagamata jätta. Mind on alati huvitanud püramiidskeemide teema, sest nagu.. kes on nii loll, et ikka veel usub neid? 😀 Tänaseks juba eeldaksin, et kõik ullikesed on oma vitsad kätte saanud, võlad makstud ja inimesed ei ole enam nii totud, et sellise asjaga kaasa minna. Aga noup! Instasse on tekkinud täiesti eraldi liik noori tüdrukuid, neid kõiki ühendab sõna “enterpreneur” bios. Üks selline kirjutas mulle üleeile Instas.

Mul jäi alguses see võtmesõna ta profiilil täiesti märkamata ja olin veits põnevil juba, et issand, äkki tahab sõbrannaks hakata? Nii äge ju, sõbrannasi ei ole küll kunagi liiga palju. Aga pärast seda, kui ta mind hängima jättis, näitasin paarile sõbrannale seda kirja ja tuli välja, et üks neist sai täpselt sama kirja sellelt neiult, tema oli juba ka edasi jõudnud vestelda. Ei läinud palju aega, kui juba saingi täpselt sama copy-paste ettepaneku.

Ma olin kohe nagu oooh, this is gonna be gooood. Cashback world. Mind polegi kunagi kuhugi vist püramiini värvata üritatud. No USA-sse raamatumüüjaks on, see pole küll püramiid, aga nende värbajatega pidin ma ülikooli ajal päris palju jaurama (tänks vanad tuttavad, kes te mind tanki panite!). Kuna mul parasjagu midagi targemat teha ei olnud, ja ma olin sellele teemale juba mõelnud (sõbrannalt sain ju vastuse juba varem teada), siis otsustasin vestlusesse laskuda. Ja ma ei pidanud pettuma.. lugege ise 😀

Kuidas teha kindlaks, et tegemist on püramiidskeemiga? Kui sa küsid otse ja sulle vastatakse “Mis paneb sind seda arvama?” KINDLALT PÜRAMIID! Aega on niii vähe ja kirjalikult seletada on raske, aga hotellides ja kohvikutes kohtumiseks leiab ikka aja.

Ma ei teagi tegelt, kas see on rohkem kurb või naljakas, et keegi ikka veel usub püramiidis rikkaks saamisesse. Pliks on “päris pikalt seda projekti arendanud”, “projekt on arenemas massilisel kiirusel”, aga sisse toob kogu see hustle ainult paar sotti kuus? Ma olen suht üllatunud, et ta üldse sellele küsimusele vastas. Ja keegi on veel suutnud talle pähe määrida, et see sissetulek on passiivne. Ooooomaigaad, andke abi! See “tööl käimine” tundub vist tänapäeval jah nii kohutav asi, et pigem määrida paari soti eest kuus instas võõrastele cashback worldi pähe. 😀

Lähengi nüüd otsin YouTube’ist püramiidskeemis osalenute kogemuslugusid. 😀 Rääkige kaasa, kas teie teate kedagi, kes päriselt sellise asjaga raha teenib/teeninud on?

RETSEPT: blondie

Kui sa oled otsinud head ja lihtsat magustoiduretsepti, siis oled sattunud õigesse kohta! See blondie retsept on ülilihtne ja ei vaja küpsetamist. Sellest kogusest tuleb peaaegu kilone kook, nii et kui sööjaid on vähem, siis võid julgelt kogused kaheks jagada (marmelaadi ja pähkleid pane ikka sama palju!). Täitsa vabalt võib minu retsepti tunde järgi tuunida ja näiteks soovi korral pähkleid ja marmelaadi veel rohkemgi lisada.

Taimset marmelaadi otsides tasub jälgida, et koostises poleks E120 – see on karmiin ehk punane toiduvärv, mis on tehtud putukatest. Taimse koostisega marmelaadid on nt Fazeri Finlandia ning Minna mahedad marmelaadid – neil täiesti uskumatult lai valik erinevaid maitseid (vaata nende e-poest). Mina ostsin mõlemad tooted Rimist. Kookose kondenspiima peaks samuti suurematest toidupoodidest leidma.

Koostisosad:
400g (2 pakki) Kalevi Digestive täisteraküpsiseid
75g margariini (nt tumesinine Keiju)
150g kookose kondenspiima
150g marmelaadi
50g röstitud metspähkleid
näpuotsaga meresoola
teelusikas vanilliessentsi (valikuline)

Valmistamine:
1. Purusta küpsised pudiks, haki tükkideks marmelaad ning metspähklid. Sega need omavahel kokku.
2. Sulata margariin ning sega kokku kondenspiimaga, lisa meresool.
3. Sega kõik omavahel kokku.
4. Võta vorm – ideaalne oleks näiteks leivavorm, aga täitsa hästi sobib ka keskmise suurusega ahju- või koogivorm. Vooderda see küpsetuspaberi või fooliumiga (siis on hiljem kooki kergem välja saada).
5. Suru mass lusikaga vormi põhja.
6. Kata vorm toidukile või fooliumiga ning pane vähemalt paariks tunniks külma.
7. Lõika tükkideks ja naudi!

RETSEPT: kreemine kõrvitsapüreesupp

Appi, ma tegin just nii hea püreesupi, et ma pidin kohe praegu tulema siia selle üles kirjutama – samal ajal, kui ma seda ise alles luristan. Maitseb nagu juustukaste, aga on täiesti taimne.
Chorizo asemel võib serveerida näiteks ka krõbedate sibulahelvestega.

Koostisosad:
üks pudelkõrvits
üks suur porgand
üks suur kartul
75g india pähkleid
20g maitsepärmi
meresool

Serveerimiseks:
Taimne chorizo (võib olla ka tavaline, ei pane pahaks!)
Õli praadimiseks

Mina kasutasin näiteks seda Peas of Heaven chorizot

Valmistamine:
Pane pott veega tulele. Puhasta ja lõigu kõrvits, porgand ja kartul kuubikuteks. Kui vesi on keema läinud, pane potti esmalt kõrvits ja porgand, lisa maitse järgi meresoola ning lase u 10min podiseda ja lisa siis kartul. Samal ajal pane kuuma vette likku india pähklid.
Kui köögivili on juba enam vähem pehme, valmista india pähkli kaste. Selleks pane anumasse leotatud india pähklid, maitsepärm, sool ja natuke vett ning püreesta see saumiksri või blenderi abil püreeks.
Kui köögivili on pehmeks keenud, vala vajadusel natuke keeduvett ära ning lisa india pähkli kaste ja püreesta.
Serveerimiseks lõika taimne chorizo kuubikuteks ja prae õlis krõbedaks.
Naudi!

RETSEPT: bataadi-lehtkapsa karri

See retsept on mõeldud ahjupotis tegemiseks. Kindlasti õnnestub ka pliidi peal tehes, sellisel juhul röstiksin enne porgandi ja bataadi ahjus ja jätkaks pliidi peal kas siis suurel pannil või potis.

Koostisosad (4 portsu):
Kaks väikemat bataati või üks suur
Kolm keskmist porgandit (võib ära jätta ja panna rohkem bataati)
Lehtkapsast (mina panin ca 130g, kui pott mahutab, pane rohkem!)
Punane sibul
Purk kikerherneid
Kaks purki kookospiima (lahjat)
Oliivõli
2 küüslaugu küünt
Kaneel
Jahvatatud vürtsköömned
Paprikapulber
Sool, pipar

Valmistamine:
Pane ahi 200 kraadi peale soojenema ning koori ja lõika tükkideks porgandid ja bataat. Võta ahjupott, pane sinna porgandi ja bataadikuubikud ning lisa kaks noaga katki pressitud küüslauguküünt, soola, veidi oliivõli (ca 10-15g) ja pipart. Pane ahju.


Samal ajal prae natukeses oliivõlis väikseks lõigutud punane sibul ning valmista ette lehtkapsas (eemalda rootsud ning rebi lehed suupärasteks tükkideks). Sega vahepeal ahjus olevaid köögivilju.
Umbes 30-40 minuti pärast on bataat ja porgand pehmed. Võta pott ahjust välja ja lisa praetud sibul, kikerherned, kookospiim, ning maitseained. Maitsestada võib täiesti vastavalt eelistustele, mina panin seekord 2 kuhjaga teelusikat vürtsköömneid, 2 kuhjaga teelusikat paprikapulbrit, 1tl kaneeli ning 1tl soola. Kui kõik on korralikult segatud, hakka vaikselt lehtkapsast sisse segama. Alguses tundub seda väga palju, kuid tõmbab suht kiirelt kokku.

Pane pott tagasi ahju ja küpseta kuskil 30 minutit, aeg ajalt segades. Maitse vahepeal ja lisa soovi korral vürtse ja soola. Ongi valmis! Minule endale meeldib seda veel soojas ahjus edasi hoida, ja alles veidi aja pärast süüa. Ja järgmisel päeval on ekstrahea! Serveeri basmatiriisiga või söö niisama nagu mina!

Kuidas me saime lahti kassi märgistamisest

Head vana aasta lõppu! Kuna meie perel õnnestus 2019 aasta sisse jätta Luna käitumishäire, siis tänane postitus keskendubki sellele. Jagan teile oma nippe ja trikke, kuidas vabanesime emase kassi käitumishäirest ehk märgistamisest ja kuidas ma tegelesin tagajärgedega ehk täis pissitud mööbliga. Mainin ära, et ma pole kohe kindlasti loomaarst ega spetsialist, vaid räägin ainult enda kogemustest kolme kodukassiga.

Taustainfoks neile, kes siia blogisse esimest korda sattusid – võtsime märtsis lisaks oma kahele kassipreilile MTÜ Kasside Turvakodust kassipoisi (kirjutasin sellest siin). See aga ajas kergelt endast välja minu noorema kassi Luna ja kuskil suve alguses hakkas ta (tõenäoliselt stressist või kättemaksuks) igale poole pissima. See nägi välja umbes nii, et peaaegu igal hommikul või õhtul töölt tulles avastasime jälle uue padja/pleedi/tooli/muu asja, mis oli täis pissitud. Aga see ei olnud selline täiesti tavaline kassikusekas, vaid tundus nagu selline lahjem variant, no igatahes hais ei olnud nii hull kui tavaline kassikusi. Näiteks kõige ekstreemsem kord oli, kui köögi laua peal oli täis pissitud meie kohvimasina üks külg. Kiire googeldamine ütleski, et vertikaalne märgistamine (ehk siis selline, kus kass seisab saba püsti ja soristab) on suure tõenäosusega tingitud stressist.

Hakkasin siis omal käel abi otsima, käisin loomapoodides uurimas, kas on olemas mingit asja, mis võiks kasvõi natukenegi Luna halba enesetunnet ja märgistamisvajadust leevendada. Mingid rahustavad tabletid olid, aga jätsin nende ostmise varuvariandiks, kuna ma tean kui raske ja traumeeriv kassile tablettide andmine võib olla ja mitte mingit lisastressi ma küll selles olukorras lubada ei saanud. Külastasin ka meie kodu juures olevat loomakliinikut, lootuses osta rahustavat või pissimishädade vastu aitavat toitu, aga administraator ütles lahkelt, et “palju õnne, kassi käitumishäiret juba välja ei ravi”.. Tundus et tal on isiklikult midagi kolme kassi omamise vastu. Kusjuures täpselt samasugust suhtumist saime tunda ka sama kliiniku loomaarstilt, kes meie kassidele vahetult enne kolmanda kassi koju toomist vaktsiine tehes ütles, et teie vana kass sureb varsti tõenäoliselt ära, kas siis vaktsiini tüsistustesse või lihtsalt stressi. Hästi tore asi, mida kuulda, eks.

Järgnevalt loetlengi kõik oma pingutused – mis täpselt nendest aitas, ma muidugi praegu välja tuua ei oska, aga kuna ma ise väga palju sellel ajal googeldasin, siis ehk on abiks.

  • Andsin Lunale vaheldumisi Royal Canini Calm ja Hill’s Urinary Stress krõbuskeid.
  • Ostsin tavalise Feliway asemel Feliway Friends variandi.
  • Ostsin kassimaja/pesa, kuhu lasin minna ainult Lunal, meelitasin teda sinna maiustustega kuni ta *vist* sai aru, et ainult temal on õigus sinna minemiseks. Igatahes teisi ta eriti sinna ei luba.
  • Jätsin igale poole karpe ja kaste, sest teatavasti tekitab kitsas kohas olemine kassidele turvatunnet.
  • Andsin Lunale nädal aega kassidele mõeldud CBD õli, millest kirjutasin täpsemalt siin postituses.
  • Pöörasin Lunale palju tähelepanu ja ei pahandanud/karistanud teda, kui tal ikkagi pissimisega halvasti läks.

Muidugi kõige rohkem on tarvis kannatlikku meelt ja aega. Kui nägin, et pissimist pole enam paar nädalat olnud, siis läks Luna tagasi tavalise kvaliteetse kassitoidu peale, muud asjad jäi alles. Feliway puhul tasub meeles pidada, et täitepudel tuleb igal kuul uus panna (kõige odavamalt olen saanud zooplusist). Karpidest ja kastidest jätsin alles tema lemmiku kingakarbi (kuhu teistel asja pole ja kus ta ise iga päev sees istub ja magab) ja aeg-ajalt jätan mõneks ajaks mängimiseks laiali ka mõned karbid-kastid, mis kodus üle jäävad.

Nüüd siis natuke tagajärgedega tegelemisest. Esimene asi, mida teha tuleks, on visata täispissitud padi/tekk/vms kiiresti kõrgel temperatuuril pesumasinasse, ja kui vaja, pesta mitu korda läbi. Kui aga on pissitud peale kohta, mida pesumasinasse visata ei saa, näiteks diivan, siis meil oli vanast ajast kodus olemas kassipeleti, mis tuli välja, et toimib väga hästi ka puhastusvahendina. Sain mingist loomapoest, oli äkki Ülemiste Bosse? Diivani puhul võtsin küürimisharja, lasin pissitud kohale seda ainet, ja hõõrusin tugevalt sisse. Ja ausalt, see toimib. Mõnikord pidi mitu korda küürima, aga välja ta igatahes tuli. Ja ei, mul ei ole kodus kassikusehaisu, võite mu perelt/sõpradelt küsida. 😀 Pluss, kuna see tsitruseline lõhn on kassidele ebameeldiv, siis hoiavad nad tõenäoliselt edaspidi sellest kohast eemale. Aga muidugi oleme me pidanud ka suuri pehmeid Jyski patju ära viskama, kuna need ei saanud lõpuni puhtaks. Näiteks jalanõud on selline asi, mida küll vist kuidagi kassikusehaisust päästa ei anna, vähemalt mul pole õnnestunud.

Ma loodan väga, et sain natuke lootust anda nendele kassiomanikele, kes sellises olukorras hetkel peavad olema – ma tean kui lootusetu ja õudne see tunne on, kui oma enda armas kass hädas on. Loodetavasti oli see kasulik lugemine ja muidugi kõige rohkem loodan, et keegi ei pea üldse sellises olukorras kunagi olema!

Eesmärkidest ja nende täitmisest

Mõtlesin tagasi vaadata oma 1. septembri postitusele ja teha update, et kuidas mul nende eesmärkide täitmisega siis läinud on.

Mul on selleks “õppeaastaks” hoopis ägedamad plaanid, mis loodetavasti toidavad ka hinge ja vaimu. Minu väike (realistlik) list soovidest, mida tahan sellel sügisel/talvel täita:

  • toiduinstaga tegeleda ja sisu toota, taimetoitu promoda
  • minna kulmukoolitusele
  • teha kolm korda nädalas trenni (hetkel on välja tulnud!)
  • minna erialasele konverentsile
  • rohkem kasse kallistada
  • reisida
  • blogida
  • raamatuid lugeda


Kuna ma olen muidu päris laisk inimene, siis hästi mõnus on tõdeda, et ma olen tõesti enda elu muutnud. Varem olen koguaeg kooli tähtaegade pärast pinges ja kunagi päriselt oma vaba aega nautida ei saanud. Nüüd, kui mul enam kooli pole, siis olen saanud täiesti süümekateta teha õhtuti just neid asju, mis mulle väga meeldivad, ilma, et ükski kohustus kuklasse hingaks. Ja see sügis on ka tõenäoliselt esimene üle pika aja, kus mul ei ole sügismasendust – vastupidi, see pime aeg ja külma õhu lõhn tunduvad nii mõnusad, saab palju-palju küünlaid põletada ja tulukeste valgel istuda. Siinkohal mainiks ära, et Tahmamari saatis mulle proovimiseks oma õuna-kaneeli lõhnaküünla (kaanefotol), ja see on ülimõnus! Mulle nii meeldivad igasugused Eestis tehtud lõhnaküünlad ja eriti äge on, et need küünlad on blogija Merje oma enda kätega valmistanud. Soovitan soojalt! 🙂

Tulles nüüd konkreetselt eesmärkide juurde tagasi, siis olen saanud palju keskenduda oma toiduinstale ja hetkel mul on seal juba üle 700 jälgija, mis on minu jaoks niiii äge, sest mu enda eesmärk oli aasta lõpuks 600 saada. Siin muidugi mängis ka rolli see, et ma jagasin mingil hetkel oma instat FB-s vegantoidu grupis, tänu millele paljud taimetoiduhuvilised tee minu instani leidsidki. Siis on mul veel kirjas punktid et blogida ja rohkem kasse kallistada, check ja check.

Üks minu eesmärkidest oli reisida, ja selle soovi ma olen kogu täiega täitnud. Kuna ma pole oma elu jooksul eriline reisija olnud, siis on minu jaoks suht suur saavutus, et see sügis on mul neli korda välismaale asja. Näiteks septembri keskel käisime töökaaslastega Soomes Linnanmäki lõbustuspargis, mis oli ülivahva. Lõbustuspark iseenesest on juba kindla peale minek, aga kolleegidega oli eriti äge. Nädal hiljem lendasin Türki puhkama. See on nüüd see teema, millel ma vist pigem pikemalt ei peatuks, sest ma jäin seal haigeks ja ei saanud reisi täielikult nautida, millest on mega kahju. Isegi pruuniks ei saanud, sest ma olin liiga ettevaatlik ja kasutasin SPF30. 😀 Aga õnneks oli mul võimalus see kuu minipuhkus teha ja oma ema Rootsi kruiisile viia. Ja juba nädal pärast kruiisi sõidan ma nädalaks Pariisi, kus esimene osa reisist on erialane konverents ja siis ootab juba pikk nädalavahetus sõbrannaga. Ehk siis erialane konverents – check, reis – neli korda check. Ei jõua ära oodata, et Ladurée makroone proovida ja oma silmaga Eiffelit näha!

3 korda nädalas trenni on enam-vähem välja tulnud, enamasti jõuan nädalasse kaks jõutrenni mahutada ja siis vähemalt ühe korra pikemalt jalutamas käia. Hmm, mis veel.. Käisin see kuu 2 seanssi analüütilise psühhoterapeudi vastuvõtul ja see oli väga hea kogemus – pärast neid seansse olen ennast eriti imeliselt tundnud. Ega mul otseselt midagi “viga” polnudki, aga mõnikord on tervislik otsida natuke kõrvalist abi ja nõu. Nii et kui sa seda loed, ja mõtled, et sul on ka raskem hetk elus, siis ära karda abi otsida!

Mõned asjad, mis on veel endiselt vaja ära teha on rohkem raamatuid lugeda ja kulmukoolitusele ennast kirja panna. Küll jõuab! Loodan, et teil on ka sama mõnus sügis olnud. Ärge unustage D-vitamiini võtta ja tegeleda asjadega, mis teid rõõmsaks teevad. Minule näiteks pakub erilist rõõmu meigiga möllamine ja nii ma olengi igal võimalusel omale erinevaid meike teha proovinud, see on niiiii inspireeriv ja põnev!

Lihtsad ja soodsad taimsed toidud

Sain toiduinstasse vahva ettepaneku, et jagaksin lihtsaid ja soodsaid taimseid retsepte. Miks mitte! Need on esimesed toidud/retseptid, mis hetkel pähe tulid, aga idee on minu arust nii hea, et kindlasti teen tulevikus taolisi postitusi veel.

Esiteks, soovitan oma toidus kasutada palju ube ja kikerherneid. Need on väga toitvad ja soodsad, kindlasti ei tasu karta purgiube ja -herneid. Üks hästi hea lihtne toit, mida ma üks vahe päris palju sõin, on riis ubade ja šampinjonidega.

India pähkli kaste
Asi, mida minu kapist alati leiab, on india pähklid. Rimist saab neid päris tihti soodukaga, sealt ma neid varungi. Nendest saab valmistada imemaitsvat sooja või külma kastet.
Mina ise olen baasiks võtnud selle Sandra Vungi retsepti, aja jooksul on juba tekkinud tunnetus, ja ise enam retsepti ei jälgi. Kusjuures tavaliselt valan india pähklitele keeva vee peale ja lasen max 15min liguneda #kannatamatu. India pähklitest veel soodsam on aga kasutada päevalilleseemneid, retsept taaskord Sandra Vungilt.

Röstitud kikerherned
Kas oled kunagi proovinud kikerherneid röstida? Need on niiii head ja krõmpsud! Kikerherned on jällegi miski, mida ma Rimist soodukaga suuremas koguses koju varun. Saab tuunida erinevate maitseainetega, minu praegused lemmikud on nt karriga.


Seenekaste
Sibul, seened (nt šampinjonid, suveperioodil kukeseened) pannil praadida ja lisada taimset koort + vett/taimepiima ja soolt-pipart. Imeline kartulite või tatraga. Kukeseenekastme retsepti leiad siit, kukekad võib vabalt asendada šampinjonidega.


Köögiviljakarri
Vaja läheb: meelepärased köögiviljad, kookospiim (võib olla kas rasvane või lahjem), maitseained. Taaskord on see asi, mida mina teen täiesti tunde järgi, kuna mööda panna on suhteliselt raske. 😀 Seekord tegin näiteks nii:
2 sibulat 1 porgand ja 1 tšilli tükeldatuna oliivõliga pannile, praadisin natuke, seejärel lisasin 45g sojakastet ja praadisin natuke veel, lisasin kikerherned ja 2 purustatud küüslauguküünt, praadisin veel natuke, lisasin maitseainetest vürtsköömneid, paprikapulbrit, natuke kaneeli, riivisin värsket ingverit ning valasin peale täisrasvase kookospiima. Kindlasti tasub maitsta ja vajadusel maitseaineid juurde lisada, et saaks ideaalne!


Hernejahust omlett
Hernejahu maksab poes alla euro ja seda jätkub väga kauaks. Mina teen nii: segan silma järgi hernejahu natukese veega, et ta oleks selline hapukoorepaksune. Lisan hakitud sibula ja köögiviljad ning maitseained. Praen pannil õliga. Tainas on küll toorelt maitstes hästi mõru ja võib ära ehmatada, aga luban, et see maitse kaob kuumutades. Minu omlett näeb ikka suht jube välja, aga päris ilma pildita oleks ka niru olnud. 😀
Kes tahab retsepti järgi teha, siis Sandra Vungi aitab taas hädast välja.


Kaerahelbeküpsised
Retsepti leiad näiteks siit. Mina ise teen tavaliselt tunde järgi, segan lihtsalt tavalised kaerahelbed, banaani kokku ja lisan kas šokolaadi või pähkleid (või mõlemat).


Banaanijäätis
Banaanijäts on täielik lifechanger! Alati, kui mul kodus on juba ülitäpilised banaanid, siis lõikan need tükkideks ja panen portsjonitena sügavkülma. Ja siis, kui tuleb banaanijäätise isu, siis võtan külmutatud banaanid, hoian 15min väljas ja lasen saumiksri ja lisanditega jäätiseks. Eriliselt hea tuleb pähklivõiga, mõnikord lisan ka taimepiima, aga saab täiesti edukalt ka ilma hakkama.

Seekord said siis sellised retseptid, loodan et said uusi ideid, kuidas lihtsalt ja soodsalt taimetoite oma igapäevaellu sisse tuua. 🙂


Breketitest (enne/pärast piltidega)

Ma olen juba nii kaua võtnud hoogu, et seda postitust kirjutada, et tänaseks saan juba uhkusega öelda, et ma olen kaks nädalat breketitest vaba olnud! Sirged hambad on väiksest saati minu suur unistus olnud ja ma olen alati tundnud, kuidas minu viltused esihambad on mind ebakindlaks muutnud ja mõnes mõttes isegi tagasi hoidnud. Mind natuke isegi segab, kui inimesed targutavad, et mu hammastel ei olnud midagi viga ja ma olen imelik, et neid nii väga muuta tahtsin. Ma tean, nad ei olnud mul NII VILTUSED, aga mind ennast väga häiris, ja see ongi ju tegelikult ainus asi, mis päriselt loeb. Et ise rahul oleks.

Nii, kui ma sain normaalse töö peale, hakkasin ma hoolega käima hambaarstil ja tarkusehambaid eemaldamas, et olla valmis hammaste sirgu ajamiseks. Ma olen terve elu hambaarste kartnud aga see hirm sai ületatud ja tänaseks olen juba nii palju hambaarstitoolis olnud, et ma tean, et seal ei saa haiget ja kui ongi vastik, siis ainult korraks.

Ortodondi leidsin ma kiirelt endale läbi õnneliku juhuse, nimelt kirjutasin Unimedi oma sooviga, ja nad vastasid mulle, et arst tegelikult hetkel uusi patsiente ei võta, aga kuna ma olin kunagi 11-aastasena visiidil käinud, siis olingi niiöelda patsient seal juba. Minu esimesest kontaktist Unimediga kuni breketite paigalduseni läks natuke üle kuu aja. Breketid paigaldati eelmise aasta maikuu lõpus. Ma tegelikult ise soovisin Invisalign kapesid, aga minu hambumuse jaoks need kahjuks ei sobinud.

Enne breketite saamist lugesin läbi breketiblogi, hästi lahe oli samastuda ning teada, mida veel sellelt teekonnalt oodata võib. Seda blogi sirvisin põhimõtteliselt iga kord, kui hammastega midagi uut ette tuli või mingi muutus ees ootas.

Esimesed kuud breketeid kandes tundsin ennast nagu täielik sookoll, lisaks niigi viltustele hammastele oli veel hunnik rauda ka seal kõige otsas, päris ebamugav oli. Aga juba augusti keskel ehk kolmandal kuul olid mu hambad minu silma jaoks juba sirged. Eriti uskumatu oli see, et alumised hambad läksid pingul traadi all juba nädalaga ilusti ritta. Üldiselt olin pärast traatide vahetusi päev-paar vedela toidu peal, kuna hambad olid megatundlikud. Mõnikord oli valu isegi nii hull, et pidin valuvaigisteid võtma. Kuskil poole ravi pealt pidin ka elastikuid kandma hakkama, ja need metallist nagad, mis nende jaoks paigaldati, tõmbasid mul nii mõnigi kord suu seest täiesti lõhki. Aga muidu oli täiesti talutav kogu see protsess.

Kusjuures asi, mis mulle suht üllatusena tuli, oli see, et ortodont kirjutas saatekirja tarkusehammaste eemaldamiseks, ehk siis ma maksin kahe hamba tõmbamise eest ainult visiiditasu 5 eurot. See oli päris suur võit tegelt, sest eelmise tarkusehamba eemaldamise peale läks mul kuskil kaks sotti.

19. september oli siis see kauaoodatud päev, millal ma pidin lõpuks oma uut naeratust näha saama. Kuna ma teadsin seda kuupäeva pikalt ette, siis loomulikult olin ma oma peas välja mõelnud, et see saab olema üli maagiline päev – lähen arstile, tema võtab krõps krõps breketid maha, puhastab ja siis ma olen niiiii õnnelik. Samas oli väike hirm hinges, et äkki mu hambad ei sobigi mulle või mul jääb hambavahe, mis paari viimase nädala jooksul tekkinud oli.

Breketite eemalduse päeval istusin siis ortodondi tooli ja selgus, et mul on esihammaste taga mitu pisikest hambaauku, mida minu ortodont siis seal kohe parandama hakkas (tundus, et ta ise ka imestas, et seda tegi 😀 ), sest vastasel juhul ei oleks saanud traati hammaste taha paigaldada. Selleks tunniks ajaks tõmbas ta mul esihambad veel korra nii kokku kui võimalik – meeleheitlik katse sellest koledast hambavahest vabaneda. Augud parandatud ja traadid paigaldatud, hakkas arst megakiiruga mul breketeid eemaldama ja hambaid puhastama. Kuna ta oli lisatööst päris häiritud ja aeg hakkas otsa saama, siis kraapis mul ikka igemed korralikult verele. Mul oli nii õudne seal toolis, täiesti vastupidine sellele, mis ma olin ette kujutanud. Lõpuks arst mulle peeglit ei ulatanudki, saatis mind kabinetist välja ilma hambaid näitamata.

Aga üldmulje oli väga ilus ja sain terve päeva tööl hambad laiali käia. 😀 Sain ka Essix reteineri, mis on siis läbipaistev kape, mida ma iga õhtu ööseks suhu panen, et hambad viltu tagasi ei vajuks. Aa issand, selle reteineri jaoks hammastest jäljendi võtmine oli ka nii halb, nimelt ortodondi assistent tegi liiga vedela segu, ja see suuur paks mass voolas mulle vaikselt kurku. 😀

Ja see väike hambavahe muideks jäigi alles.. Pmst see on minu hamba kujust tulenev ja selle saaks täidisega kinni ajada, aga ma veel pole otsustanud, kas see päriselt ka häirib mind või ei. Välja paistab see vahe ainult siis, kui suu on täiesti kuiv, muidu istub tatt kenasti seal hambavahes ja siis pole aru saadagi, et seal mingi auk üldse on.

Kindlasti tekkis nüüd küsimus, et palju see kõik maksis? Minul läks kokku 3500 eurot. 20% sellest pidin kohe ravi alguses ära maksma ja ülejäänud jaotati 18 kuu peale ehk siis poolteist aastat maksin iga kuu 155 euri. Kui ma oleksin valinud läbipaistvad breketid, siis oleks hinnaks tulnud 3900 eurot.
Sinna juurde siis ka tava hambaarsti arved, kuna breketeid kandes on suus hügieen kohe halvem, siis tekib tõenäoliselt ka rohkem hambaauke. Ja pärast breketite eemaldust soodapesu 65 eurot.

Breketite paigaldamise hommikul
Esimesed hetked breketitega
Nägu peeretab nüüd peas 24/7 😀

Selline see minu breketilugu siis oligi. Kui kellelgi on küsimusi või tahab oma kogemusi jagada, siis kommentaarid on väga oodatud!

Teistmoodi 1. september

Täna on esimene 1. september alates 2001. aastast, kui mul ei hakka kooliaasta. Jah, ma otsustasin, et ma siiski ei alusta magistriteed. See oleks minult eeldanud vähemalt 4 korda nädalas kell 18-21 koolis veetmist, pärast pikka tööpäeva. See ei ole inimlik ju, käia kodus ainult magamas ja muu elu ära unustada. Rääkimata sellest, et pärast tööpäeva enamasti mu aju lihtsalt ei tööta. 😀 Seega ei, mul ei ole seda magistrikraadi nii väga tarvis, et selle nimel oma isiklik elu ja tervis ohverdada. Ja ma arvan, et see on täiesti okei. Täna on mu hinges täielik rahu, teen siin seitanit ja tšillimoosi ja koristan kodu.

Mul on selleks “õppeaastaks” hoopis ägedamad plaanid, mis loodetavasti toidavad ka hinge ja vaimu. Minu väike (realistlik) list soovidest, mida tahan sellel sügisel/talvel täita:

  • toiduinstaga tegeleda ja sisu toota, taimetoitu promoda
  • minna kulmukoolitusele
  • teha kolm korda nädalas trenni (hetkel on välja tulnud!)
  • minna erialasele konverentsile
  • rohkem kasse kallistada
  • reisida
  • blogida
  • raamatuid lugeda


Kui veel natuke elust rääkida, siis juba vähem kui kolme nädala pärast saab minu aasta ja nelja kuu pikkune (väga valus!) teekond ilusa naeratuse poole läbi ja ma saan breketitest lahti! Seoses sellega mul on ka väike salaunistus olnud, et kui hambad sirged, siis proovin filmida storytime video. 😀 Mul juhtub pidevalt midagi täiesti ajuvaba ja kirjapildis on paljusid naljakaid olukordi päris raske kirjeldada, nii et kes teab, äkki teengi sügisel proovi.

Igatahes, kokkuvõtteks, ma olen hetkel niiiiii õnnelik ja hinges on suur ootusärevus, et mis nüüd edasi saama hakkab. 🙂

PS! Kaanefotol on Nurrubert koos meie elu esimese koostööga ehk Philipsi kuumaõhufritüür. Juba varsti jagan ka teiega parimaid retsepte ja ideid!

Eesti feik influenceritest

Kuulge, mis värk sellega on, et kõik eestlased järsku influencerid olla tahavad? Olen viimasel ajal rohkem Instagramis ringi vaadanud ja erinevaid blogijaid ja mitteblogijaid jälginud, ja on tekkinud nagu suur küsimus, et milleks see fassaad? Mis peab ühel inimesel elust puudu olema, mida ostetud Instagrami followid ja laigid täita saavad?

Hakkasin seda feik influenceri teemat märkama siis, kui mind, eikeegit, hakkas järsku lambist üks üsna tuntud moeblogija. Järgmine päev oli see follow läinud, siis sama ühe teise blogijaga, jälle – vastu ei follo, siis tehakse kohe tühjendus. Nagu rate aja feimimine, aga keegi otse ei julge küsida, et feimime? 😀

Eriti piinlik Instagrami konto, mille ma hiljuti välja kaevasin, on selline kus ühel #mombloggeril on 5000 followeri ja piltidel umbes 1000 like ja siis järsku ups, raha sai otsa ja uuematel piltidel ainult 30 like. 😀 Kui sa oled otsustanud feikida, siis võiksid vähemalt ju järjepidev olla?

Ja siis on need influencerid, kellel on kümnetes tuhandetes followere, ja siis hakkad neid followere huvi pärast lappama, ja järjest vaatavad sellised vastu:

Tekib nagu küsimus, et miks? Kellele? Mille jaoks? Kusjuures paljud sellised feik influencerid saavad ka koostöid ja on brändisaadikud. Nendest firmadest on päris kahju, kes oma reklaamiraha robotite peale raiskavad, sest sellised reklaamid ju ilmselgelt tegelikult raha tagasi ei too. Selline hüsteeriline influenceriks olla püüdmine on lihtsalt naljakas ja pakub minusugustele creeperitele odavat meelelahutust.

Ah, aga äkki ma olen lihtsalt kade, et mul 10K+ followeri ja swipe up’i storydes pole. 😀 Ei tegelt, ma olen väga õnnelik oma 487 sõbra üle enda instas ja 499 toiduinstas, sest kõik on ise tulnud ja väga-väga armsad, mis siis et võibolla tüdinud minu sadadest selfidest, aga ikka panevad solidaarsusest laigi!