Kas kassid võivad kanepit teha?

Hoiatus: kassijutt!

Eelmisel nädalal sain kätte oma CBD Vibe kassidele mõeldud kanepiõli, mõtlesin et jagan oma esimesi kogemusi.

Põhjus, miks ma üldse need tilgad tellida otsustasin, on selles, et nagu ma eelnevalt rääkinud olen siis meil on kolm kiisut, aga üks preili otsustas tagantjärgi stressama hakata ja tekkis probleem mööbli märgistamisega. Õnneks, ÕNNEKS oleme me seni kõik pissi igalt poolt välja saanud pesta *ptüi ptüi ptüi*, aga probleem on siiski suur ja minu süda nii valutab oma pisikese pärast. Feliway Friends küll hoiab suhted enam-vähem korras, kuid Luna on ikkagi kuidagi nähtavalt pinges ja mures. Samuti käisin oma murega loomakliinikus, kus mulle teenindaja lahkelt ütles midagi stiilis “palju õnne et kolmanda kassi võtsite, su kassil on käitumishäire ja seda juba ei ravi”. Hästi lohutav! See kliinik meil kodu juures on üldse hästi huvitava suhtumisega välja paistnud – Nurruberti võttes rõhutati, et Kiti sureb tõenäoliselt varsti ära, kas vaktsiinist või siis stressist seoses uue kassiga. Mai tea nagu, tundub seni vägagi elus ja terve.

Igatahes, teema juurde tagasi tulles, siis hakkasin tilku andma eelmise nädala teisipäeval, maksimum annus ehk 3 korda päevas 2 tilka. Nagu pildilt näha, siis oli vist päris huvitav olla.. 😀 Luna oli kohe samal õhtul silmnähtavalt chill ja panin isegi rõõmupisara, kui ta Nurruberdil üks õhtu oma pead lakkuda lasi, ülinunnu! Tilku saime esimesed päevad ilusti ilma sõjata antud, aga reede õhtul oli kiisu kuidagi hästi solvunud ja ei tahtnud enam ennast mulle kätte anda.

Aga siis reedel pärast suure sõjaga tilkade suhu surumist lõi mulle järsku pähe, et appi, kui palju sellest pipetist üldse seda õli tuleb, ma ei tea ju? Ma olin lihtsalt surunud iga kord seda kaks korda Lunale suhu ja tegelikult polnud aimugi, mis survega see sealt pudelist välja tuleb. Läksin siis kraanikausi kohale ja tegin umbes sama liigutuse, nagu ma tavaliselt teeksin. Ma pidin südari saama, sest sellest pipetivajutusest tuli kindlasti rohkem kui 1 tilk. Ma ei imestaks, kui üle 10 tilga isegi. Muidugi ma ehmusin täiega ja hakkasin kohe googeldama, et kas CBD-st on võimalik kassidel üledoosi saada. 😀 (vastus on et pmst ei, lihtsalt ülirahulikuks võib muutuda)

Ja umbes samal hetkel, kui ma voodisse viskasin, tuli Luna minu kõrvale ja soristas mulle teki peale, ise jumala rahulikult mulle silma vaadates. Ma ikka ehmatasin päris korralikult ära ja ta ise vist ka. Okei, viskasin tekid-linad pessu ja elasime edasi. Nädalavahetusel ta juba jooksis mul eest ära ja paistis väga solvunud ja ettevaatlik. Aga mul oli kratist haaramise võte juba nii hästi käes, et suutsin talle ilma vaevata iga kord need tilgad ilma suurema kakluseta siiski ära anda. Pipetti pigistasin edaspidi muidugi nõrgemalt. Aga pühapäeva õhtul vahetult pärast tilkade andmist oli voodi ühest kohast täiesti läbimärg. Kusjuures ei haisenud, aga oli lihtsalt täiesti märg. Mul on selline tunne, et ta hakkas mulle kättemaksuks voodisse pissima. Ma igatahes lõpetasin hetkel Lunale tilkade andmise ja proovime nüüd suhteid taastada ja ära leppida. Seda on nii hirmus vaadata, kuidas ta mind pelgab ja mööda seinu jookseb, et ma teda krabada ei saaks. 🙁

Samas, võin öelda, et ma olen selle paari päeva jooksul jätnud Luna lemmiku märgistamisobjekti ehk ühe diivanipadja välja, ja selle peale pole mitte kordagi pissitud! Nii et ma nüüd ei teagi.. Ma vaatan, kui meie vahel jälle usaldus tekib, et äkki siis proovin uuesti ja üritan kuidagi paremini kontrollida tilkade arvu.

Kas kellelgi on kogemusi lemmikloomadele CBD andmisega? Tahaksin väga teie kogemusi kuulda, võite mulle näiteks FB-sse kirjutada oma kogemustest!

RETSEPT: Taimne makaronisalat

Ma ei tea kuidas teiega on, aga ma olen täielik salatifänn. Mulle nii meeldib pühade ajal teha terve suure potitäie salatit ja siis mitu päeva ainult sellest toituda. Puhkuse viimane nädal on ju piisavalt püha, et selleks puhuks üks makaronisalat teha, onju?

Kogused on nagu ikka sellised, et vajadusel kogu külale jätkuks. Kuna makaronisalatiga on suht raske mööda panna, siis võib muidugi kõiki koostisosasid, koguseid ja vahekordi oma maitse järgi muuta.

Ma arvan et selle toidu teeb eriti maitsvaks just see nisujahust taimne vorst, mida saab Selverist ja soodushind on hetkel kuskil 3.49€ (tavahind euro võrra kallim). Ta on selline paprikane ja hästi maitsev, meenutab äkki suitsuvorsti? Sellest on nii palju aega möödas, kui ma viimati päris vorsti sõin, aga mu kass küll aru ei saanud, et vegan värki pakkusin, sõi kõik ära, mis ette andsin. 😀 Aga siia sobiks sama hästi ka näiteks Bon Soya grillvorst.

Paprika, mais, sibul ja marineeritud minikurk muudavad salati ekstra krõmpsuvaks ja mõnusaks. Sibul on mul täielik lemmik, nii et see salat on üsna sibulane. Kui sulle sibul väga ei istu, siis võid selle vabalt välja jätta. Minul oli praegu kodus ainult see imeliku kujuga grillpaprika, aga tavaline punane paprika on tegelikult ideaalne.

Kastme osas on lõputult variante. Kuna ma ise olen harjunud majoneesi sekka midagi lahjemat ka segama, siis see kord oli mul käepärast Oatly jogurt, mis sobis sinepi ja veganmajoneesiga väga hästi kokku. Sama hästi sobiksid jogurti asemel ka näiteks Oatly hapukooreasendaja või köögikoor.
Kui vegan koostis ei ole oluline, siis soovitan seda salatit proovida Hellmann’s Light majoneesi ja 10% hapukoorega, nii saab ka imemaitsev.

Koostisosad:
Väiksed makaronid, pool pakki
Paprika, 1tk
Sibul, pool suurt või üks väike
Minikurk, 1 purk
Konservmais, 1 purk
Taimne vorst
Sool, pipar

Kaste:
Majonees, ~400g
Jogurt või hapukoore asendaja, ~300g
Mahe sinep, vastavalt maitsele (võib ära jätta)

Valmistamine:
Keeda makaronid soolases vees ja kurna külma veega. Lõika koostisosad väikesteks tükkideks, sega kõik omavahel kokku ja lase enne serveerimist paar tundi külmkapis seista. Maitsesta soola ja pipraga.

Appi, ma olen õppimisest sõltuvuses

Kõigepealt tahaks mainida, et jah, ma tean, et siin on reklaamid. Palun öelge, kui see väga jube ja häiriv on, vaatan mis teha annab. Mind ennast teiste blogides reklaamid ei häiri üldse, need saab vabalt kinni panna ja tore ju, kui keegi oma hobiga natuke taskuraha teenib.

Aa ja kes tahab minu tegemistel silma peal hoida, siis nüüd on mu blogil oma FB leheke ka!

Tulles postituse teema juurde, siis tahan täna rääkida sellest, mis minust sügisel saab. Bakakraad informaatikas on nüüdseks kuu aega taskus olnud, ja ma olin täiesti kindel, et mitte mingit edasiõppimist ei tule, ma lihtsalt ei jaksa enam. Mõtlesin hoopis minna kulmukoolitusele (ja võibolla ka meigikursusele) ja hakata hobikorras kulmutädiks/MUA-ks, sest no vist kõik ju teavad, kuiii hea meelega ma ennast ja sõbrannasid mukin ja kulme tuunin.

Aga juuni lõpus hakkas juba päris sügelema, et tahaaaaks ju edasi õppida ikkagi. Ja magistrikraadi. Kasvõi proovida. Tingimuseks oli minu jaoks see, et saaksin enam-vähem täiskohaga tööl edasi käia ja eriala oleks ikkagi IT-valdkonnas aga mitte otseselt progemine. Õigus (eriti IT õigus) oleks ka lahe olnud, aga selle magistri jaoks peab siiski olema kas õiguse baka olemas või teatud hulk õiguse aineid läbitud. Seega oli mul kaks valikut TTÜ-s – Tervishoiutehnoloogia ja Infosüsteemide analüüs ja kavandamine. Esimene neist on päevaõpe ning teine õhtune, nii et valik saigi tehtud teise kasuks. Käisin katsetel ära ja tänase seisuga olengi vastu võetud ja septembris hakkab trall pihta. Kusjuures see on vana IT kolledži õppekava, nii et säh sulle IT Kolledž, kes sa mind pärast gümnaasiumi enda vääriliseks ei pidanud!

Ma ei ole endale see kord suuri eesmärke seadnud, vaid plaanin käia koolis täpselt seni, kuni see minu töö- ja eraelu oluliselt ei sega ja kui see lõpeb magistrikraadiga, siis on ju eriti äge!

Õnneks olen veel nii noor, et mul on maa ja ilm aega meiki ja kulme ja jumal teab mida veel õppida. Ma poleks kunagi uskunud, et mina, täielik laiskloom, ei suuda nüüd tegutsemist ja õppimist lõpetada. Elu üllatab ja mina üllatan ennast ka kogu aeg!

Miks ma enam vegan ei ole?

Minu tuttavad ja insta sõbrad ilmselt teavad, et ma olin mõnda aega tagasi vegan ja mul on endiselt olemas aktiivne toiduinsta @plantbasedhelen. Hiljuti sain sinna DM-i, et miks ma esinen veganina, kui ma tegelikult ju ei ole? Ma olen ise ka vahepeal mõelnud, et äkki ma tõesti jätan sellise mulje. Mõtlesingi täna siis natuke seda teemat rohkem avada.

Mulle tundub, et minu esimene samm taimetoidu teekonnal oli minu jaoks see, kui ma proovisin kunagi ise kopralihast praadi teha. Ma ei unusta kunagi, mis tunne mul oli, kui ma verd välja keetsin ja seda vaest kobrast ahjus küpsetasin.. 😀 See tundus lihtsalt nii vale minu jaoks. Umbes sellest ajast hakkasingi valima rohkem taimseid alternatiive ja kuskil 2016. aasta alguses loobusin päeva pealt lihast, kalast ja piimatoodetest. Kopp sai ette sellest, et koguaeg pärast sööki uni oli. Eriti märkasin seda ülikoolis – kui ma sõin lihaga prae, siis pidin loengus magama jääma, aga kui valisin midagi taimetoiduosast, siis seda unekat nagu ei tekkinud. Ja noh, muidugi loomadest oli ka megakahju. Novembris 2016, vegankuu raames läksin 100% taimetoidu peale üle.

Pluss mu näonahk oli halvemaks läinud ja kahtlustasin selles piimatooteid. Aga juhtus hoopis see, et nägu läks veel hullemaks ja ma hakkasin kaalus juurde võtma! Ma muidugi vaatasin hästi palju igasuguseid vegan Youtubereid ja mulle tundus veganlus nagu mingi imedieet, et sööd aina taimset ja kaal langeb, tervisehädad kaovad jne. Aga ilmselgelt see ei toimi, kui sa sööd vegan junki ja trenni ei tee.. Oh well 😀

Minu puhul oli veganlus sellel eluetapil hästi lihtne ja loogiline, sest ma töötasin kesklinnas ja sain iga päev käia ükskõik millises toidupoes või toidukohas ja muretsesin niikuinii kõik oma toidud alati ise. See toimis. Aga näonahk ikka lappas. Mingi hetk avastasin, et soja tekitab seda. Tänaseks ma olen 100% kindel, et asi on sojas – nii kui ma seda hoolega väldin, on mu näonahk täiesti normaalne ja kohe, kui mingi sojalihawrapi vms söön, olen jälle alguses tagasi.

Kuskil 2017. aasta sügisel, umbes sellel ajal kui ma tööd vahetasin, tekkis mul täiesti väljakannatamatu kalaisu, ja ma otsustasin sellele järele anda. Tundus kuidagi loomulik pakkuda oma kehale seda, mida ta mult palub. Samuti tõin oma menüüsse tagasi muna- ja piimatooted, kuna ma ei töötanud enam kesklinnas ja ei valmistanud enam endale kolm korda päevas ise toitu, seega kontroll oma toidulaua üle kadus. Ja kui on valida kas süüa midagi sojaga ja saada räme akne, või suruda oma veganlus alla ja süüa natuke juustu või kala, siis tõenäoliselt valiks enamik naisi teise variandi.. Algul oli veits imelik, ja osadel toitudel oli lehma maitse juures, aga see läks suht ruttu üle.

Teine teema, millest ma tahaksin rääkida, on vegangrupid. Ma olin nendes üsna aktiivne ja mind ajasid teised veganid ja vegandraamad niiii närvi. Ma olin ise ka muutunud täielikuks veganmendiks. Ma nautisin seda, kui sai vegangrupis kellelegi ära panna. Seda on nii piinlik öelda, aga noh, vähemalt olen aus. 😀 Ma olen hästi emotsionaalne inimene ja ma naudin igasuguseid draamasid, seega jah, vegangrupp võttis päris palju aega mu elust. Aga samas see ei andnud mitte midagi juurde mu elule, ainult vihasemaks tegi.

Samas, praegu ma olen ainult Jah, see on vegan! grupis ja sellest on vist saanud hoopiski veganlusele vastandumise grupp. Õudne, iga teema all tulevad mingid Meditsiinimeediumi vennad välja. Või siis “okkk, kui sa nii vegan oled siis miks sa otsid vorstile või kalale asendustoodet???” Nagu PLEASE. 😀 Sa oled VEGAN GRUPIS. Mitte Meditsiinimeediumi või veganite vihkajate grupis. See ajab nii kettasse, uhhh. Aga see vist mingi üldine FB gruppide värk, et sinna koguneb igasuguseid ja just see vähem intelligentne osa vahutab täiega. Mu lemmik oli see, kui ma hiljuti postitasin kahest uuest vegan kartulisalatist vegangruppi, ja sain põmst veel sõimata ka, et koostisosade listist pilti ei teinud, sest armsad veganid ei suutnud uskuda, et päriselt ka vegantoodetega tegu on. Nagu palun, rahunege maha.

Ma ise tunnen ka, et ma olin veganina maailma ja inimeste peale hästi vihane. Ja ma pidin koguaeg inimestega veganlusest rääkima ja miljonile küsimusele vastama. See oli nii häiriv, sest keegi ei lähe ju tavatoitujalt küsima, et kle, miks sa vorsti sööd? Mulle tundub, et sel hetkel kui ma lõpetasin selle veganluse obsessimise, sain ma vana hea Heleni tagasi ja elu oli palju lõbusam ja rõõmsam jälle. Seega tundub, et veganlus ei ole igaühele sobiv siiski.

Tänasel päeval söön ma pmst kõike, kus ei ole liha sees. Nii et kui te näete mind kuskil krevette või lõhe nautimas, siis palun ärge kreepsu saage. Küll aga on minu toiduinsta jätkuvalt ainult vegantoitudele ja -toodetele pühendatud ja nii see ilmselt jääbki. Minu südames on alati veganlusel eriline koht alles ja ma proovin seda läbi oma toiduinsta vaikselt siis väljendada. Küll aga proovin ma vegan aktivismist ja vegangruppidest (üleüldse FB gruppidest) võõõõimalikult kaugele hoida, sest see lihtsalt ei ole minu vaimsele tervisele hea. Küll aga siia blogisse olen plaaninud postitada nii vege- kui veganretsepte.

PS! Mind ei häiri, kui teised inimesed minu ümber liha söövad, see on nende endi valik ja ma hinges lihtsalt loodan, et tulevikus söövad kõik inimesed natuke rohkem taimset. 🙂 💕