Breketitest (enne/pärast piltidega)

Ma olen juba nii kaua võtnud hoogu, et seda postitust kirjutada, et tänaseks saan juba uhkusega öelda, et ma olen kaks nädalat breketitest vaba olnud! Sirged hambad on väiksest saati minu suur unistus olnud ja ma olen alati tundnud, kuidas minu viltused esihambad on mind ebakindlaks muutnud ja mõnes mõttes isegi tagasi hoidnud. Mind natuke isegi segab, kui inimesed targutavad, et mu hammastel ei olnud midagi viga ja ma olen imelik, et neid nii väga muuta tahtsin. Ma tean, nad ei olnud mul NII VILTUSED, aga mind ennast väga häiris, ja see ongi ju tegelikult ainus asi, mis päriselt loeb. Et ise rahul oleks.

Nii, kui ma sain normaalse töö peale, hakkasin ma hoolega käima hambaarstil ja tarkusehambaid eemaldamas, et olla valmis hammaste sirgu ajamiseks. Ma olen terve elu hambaarste kartnud aga see hirm sai ületatud ja tänaseks olen juba nii palju hambaarstitoolis olnud, et ma tean, et seal ei saa haiget ja kui ongi vastik, siis ainult korraks.

Ortodondi leidsin ma kiirelt endale läbi õnneliku juhuse, nimelt kirjutasin Unimedi oma sooviga, ja nad vastasid mulle, et arst tegelikult hetkel uusi patsiente ei võta, aga kuna ma olin kunagi 11-aastasena visiidil käinud, siis olingi niiöelda patsient seal juba. Minu esimesest kontaktist Unimediga kuni breketite paigalduseni läks natuke üle kuu aja. Breketid paigaldati eelmise aasta maikuu lõpus. Ma tegelikult ise soovisin Invisalign kapesid, aga minu hambumuse jaoks need kahjuks ei sobinud.

Enne breketite saamist lugesin läbi breketiblogi, hästi lahe oli samastuda ning teada, mida veel sellelt teekonnalt oodata võib. Seda blogi sirvisin põhimõtteliselt iga kord, kui hammastega midagi uut ette tuli või mingi muutus ees ootas.

Esimesed kuud breketeid kandes tundsin ennast nagu täielik sookoll, lisaks niigi viltustele hammastele oli veel hunnik rauda ka seal kõige otsas, päris ebamugav oli. Aga juba augusti keskel ehk kolmandal kuul olid mu hambad minu silma jaoks juba sirged. Eriti uskumatu oli see, et alumised hambad läksid pingul traadi all juba nädalaga ilusti ritta. Üldiselt olin pärast traatide vahetusi päev-paar vedela toidu peal, kuna hambad olid megatundlikud. Mõnikord oli valu isegi nii hull, et pidin valuvaigisteid võtma. Kuskil poole ravi pealt pidin ka elastikuid kandma hakkama, ja need metallist nagad, mis nende jaoks paigaldati, tõmbasid mul nii mõnigi kord suu seest täiesti lõhki. Aga muidu oli täiesti talutav kogu see protsess.

Kusjuures asi, mis mulle suht üllatusena tuli, oli see, et ortodont kirjutas saatekirja tarkusehammaste eemaldamiseks, ehk siis ma maksin kahe hamba tõmbamise eest ainult visiiditasu 5 eurot. See oli päris suur võit tegelt, sest eelmise tarkusehamba eemaldamise peale läks mul kuskil kaks sotti.

19. september oli siis see kauaoodatud päev, millal ma pidin lõpuks oma uut naeratust näha saama. Kuna ma teadsin seda kuupäeva pikalt ette, siis loomulikult olin ma oma peas välja mõelnud, et see saab olema üli maagiline päev – lähen arstile, tema võtab krõps krõps breketid maha, puhastab ja siis ma olen niiiii õnnelik. Samas oli väike hirm hinges, et äkki mu hambad ei sobigi mulle või mul jääb hambavahe, mis paari viimase nädala jooksul tekkinud oli.

Breketite eemalduse päeval istusin siis ortodondi tooli ja selgus, et mul on esihammaste taga mitu pisikest hambaauku, mida minu ortodont siis seal kohe parandama hakkas (tundus, et ta ise ka imestas, et seda tegi 😀 ), sest vastasel juhul ei oleks saanud traati hammaste taha paigaldada. Selleks tunniks ajaks tõmbas ta mul esihambad veel korra nii kokku kui võimalik – meeleheitlik katse sellest koledast hambavahest vabaneda. Augud parandatud ja traadid paigaldatud, hakkas arst megakiiruga mul breketeid eemaldama ja hambaid puhastama. Kuna ta oli lisatööst päris häiritud ja aeg hakkas otsa saama, siis kraapis mul ikka igemed korralikult verele. Mul oli nii õudne seal toolis, täiesti vastupidine sellele, mis ma olin ette kujutanud. Lõpuks arst mulle peeglit ei ulatanudki, saatis mind kabinetist välja ilma hambaid näitamata.

Aga üldmulje oli väga ilus ja sain terve päeva tööl hambad laiali käia. 😀 Sain ka Essix reteineri, mis on siis läbipaistev kape, mida ma iga õhtu ööseks suhu panen, et hambad viltu tagasi ei vajuks. Aa issand, selle reteineri jaoks hammastest jäljendi võtmine oli ka nii halb, nimelt ortodondi assistent tegi liiga vedela segu, ja see suuur paks mass voolas mulle vaikselt kurku. 😀

Ja see väike hambavahe muideks jäigi alles.. Pmst see on minu hamba kujust tulenev ja selle saaks täidisega kinni ajada, aga ma veel pole otsustanud, kas see päriselt ka häirib mind või ei. Välja paistab see vahe ainult siis, kui suu on täiesti kuiv, muidu istub tatt kenasti seal hambavahes ja siis pole aru saadagi, et seal mingi auk üldse on.

Kindlasti tekkis nüüd küsimus, et palju see kõik maksis? Minul läks kokku 3500 eurot. 20% sellest pidin kohe ravi alguses ära maksma ja ülejäänud jaotati 18 kuu peale ehk siis poolteist aastat maksin iga kuu 155 euri. Kui ma oleksin valinud läbipaistvad breketid, siis oleks hinnaks tulnud 3900 eurot.
Sinna juurde siis ka tava hambaarsti arved, kuna breketeid kandes on suus hügieen kohe halvem, siis tekib tõenäoliselt ka rohkem hambaauke. Ja pärast breketite eemaldust soodapesu 65 eurot.

Breketite paigaldamise hommikul
Esimesed hetked breketitega
Nägu peeretab nüüd peas 24/7 😀

Selline see minu breketilugu siis oligi. Kui kellelgi on küsimusi või tahab oma kogemusi jagada, siis kommentaarid on väga oodatud!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga