Kuidas me endale ootamatult parima sõbra saime ehk meie kogemus MTÜ Kasside Turvakoduga

Täna tuleb juttu sellest, kuidas me ametlikult crazy cat familyks hakkasime ja omale kolmanda kassi võtsime.

Ma olen terve elu olnud täiesti hull kasside järgi ja kuigi ma noorena pidasin papagoisid ja hamstreid, siis pubekana jõudsin ringiga tagasi kasside juurde ja meie perre tuli Kiti. Mul oli alati soov vähemalt üks kass juurde võtta ja kohe pärast omaette kolimist liitus meie perega Luna. Kiti on meil muidu kartlik ja äkiline kass, aga Lunaga leiti kiirelt ühine keel ja saadi suuuurteks sõpradeks.

View this post on Instagram

Nunnupallid #cats

A post shared by Helen🐰 (@helenpuhu) on

Nii me siis õnnelikult kolmekesi elasime, kuni meie perega liitus minu elukaaslane, kes on vist veel hullem kassiinimene kui mina (kuidas see üldse võimalik on?). Peika, olles kogu elu kokku puutunud isaste kassidega, hakkas mind kergelt survestama et me võiks ikka mõne poisi ka majja tuua. Kusjuures temal on kogemusi ainult tõukassidega, ja oli veendunud, et meie tulevane kass peab samuti olema kuskilt uhkest kasvandusest pärit. See aga minu eetikaga kokku ei sobinud. Pidasime palju läbirääkimisi aga jõudsime alati järeldusele, et laseme ikka Kitil oma elu ära elada ja alles siis mõtleme uuele kassile. Nimelt on Kiti viimaste aastate jooksul võidelnud piimanäärmekasvajaga. Ta on küll tänasel päeval täie tervise juures aga muutunud veel rohkem ettevaatlikuks, Lunaga ei suhtle juba aastaid. 🙁 

Selle aasta veebruaris nägin ma uudiseid lapates, et MTÜ Kasside Turvakodu toiduvarud on otsakorral ja paluti heade inimeste annetusi toidu näol. Läksimegi siis toitu viima ja kiisudega mängima. Mina olin ühe korra varem ka seal kassitoas käinud aga elukaaslase jaoks oli täiesti uus kogemus. Kohe turvakodu ukse peal tuli meid tervitama suurt kasvu must kassipoiss, kes meid siis sujuvalt terve külastuse aja sebis. Hendrik oli kohe nagu “Heleeeen??”, mina aga jäin oma arvamusele kindlaks – ei mingit kolmandat kassi praegu… Kuni ma lugesin selle kassi kirjeldust seina pealt – Nurrubert, umbes 3 aastane ja toodud Tallinnasse Kohtla-Järve loomade varjupaigast, kus teda ootas ees eutanaasia. MIDAAA??? Kes tahaks sellist nummipalli magama panna? Ja mida nime? 😀 Üliarmas. Pluss ta oli just paar päeva varem kassitoas vabakäigule lastud.

Turvakodu kuulutuse pilt

No vaadake seda pilti, täiega totu ja armas ju!! Veel samal õhtul kirjutasin Kasside turvakodusse ja küsisin, et kas oleks üldse mõeldav kahe emase kassi kõrvale tundmatu taustaga isane võtta. Põhimõtteliselt oligi! Aga esmalt pidid meie kassid käima arstide juures ja saama kõikvõimalikud tõrjed, vaktsiinid ja muidugi kiibid. See protsess võttis aega kuskil kuu ja me ei olnud üldse kindlad, et just meie Berdi endale saame – ta oli ju selline hurmur, puges kindlasti kellelegi veel hinge. Käisime iga nädalavahetus tal turvakodus külas ja ta oli küll edaspidi kuidagi kurvameelne seal, aga siiski kuidagi tekkis see tohutu kiindumus. Selle kuu jooksul olime hästi tihedas kirjavahetuses Berdi vabatahtlikuga ning samuti kassitoas olles rääkisime teiste vabatahtlikega hästi palju, ikkagi suur otsus ja vastutus, kõik pidi olema läbi mõeldud. Samuti tellisime endale selle kassipuu, mis osutus selle täielikuks hitiks – selle raha eest on ikka väga super kvaliteet ja kassid kasutavad seda igapäevaselt.

Muidugi mõtlesime hoolikalt läbi kõik võimalikud stsenaariumid ja näiteks see loomaarst, kelle juures me vaktsineerimas käisime, oli väga negatiivselt meelestatud kui me ütlesime, et me kolmanda plaanime võtta. Ta ütles suht konkreetselt, et tõenäoliselt Kiti sureb varsti suurest stressist ära. Samuti hoiatas varjupaikade osas, et need üritavad igasuguste varjatud haigustega loomi inimestele pähe määrida. Suht hullud süümekad tekkisid mul, aga samas see arst ütles ka seda, et Kiti võib vaktsiini tüsistusesse nüüd iga hetk ära surra, nii et ma ei tea, võibolla see tal mingi kiiks lihtsalt, proovisin mitte isiklikult võtta.

Lõpuks saigi Kiti ja Luna vaktsiinide kinnistumise aeg täis ja läksime oma uuele pereliikmele järgi. Kujutate ette – Nurrubert viskas kohe kõhuli üle puuri ja pani käpaga kõigile kes puuri lähedale julgesid tulla. Ta sai vist aru, et me just teda koju viima tulime. Puuri ronis ka täitsa ise. Meie südamed sulasid.. Kodus hakkas ta lakkamatult nurruma ja pugema – ma pole kunagi näinud, et üks kass võib oma tundeid väljendada nii nagu tema seda tegi. Täielik beebi oli meil.

Esimene õhtu kodus (kuula nurru ka) 😍

Hoidsime teda esialgu magamistoas, teiste kassidega nuusutati algul ukse vahelt ja vist juba teisel päeval lasime kogu kamba kokku. Eks siin on omajagu maade jagamisi on olnud. Kiti ja Berdi suhted ei ole just roosilised, aga näiteks Lunaga võidakse vabalt musitada. Õnneks nad suudavad kõik omavahel distantsi hoida ja suuresti tänu Feliway-le oleme suutnud kodus rahu tekitada. Samuti oli ilmselt harjumise perioodil suureks abiks see, et ma sain erinevatel põhjustel neli nädalat kassidega kodus chillida ja rahu valvata.

Luna ja Nurrubert

Nurrubert on täielikult meie südamed võitnud, me kumbki elukaaslasega ei osanud ettegi kujutada, et üks kass võib nii sügavale südamesse pugeda. Ja me armastame VÄGA oma teisi kasse, lihtsalt see Berdi armastus on kuidagi next level.

Fun facts:

  • Bert armastab vett! Ta ei karda märjaks saada ja tahab võimalusel alati vee läheduses olla, ühel palaval päeval käis isegi minuga koos dushi all 😀
  • Ta jutustab KOGU AEG, tahaks nii väga teada, millest ta räägib 😀
  • Ta magas muidu üksinda elutoas, kuni üks kord oli minu ja elukaaslase patjade vahele pleed jäänud ja Bert selle endale uueks tudukohaks valis. Sellest ajast saati tuleb ta iga õhtu ilusti oma pleedi peale tuttu.
  • Kui sulepulgaga mängida ja ta seda piisavalt kaua kätte ei saa, siis ta hakkab frustratsioonist susisema 😀

Mega suured tänud Nurruberdi vabatahtlikule Küllile, kes on meid ka hiljem nõuga aidanud. Ja kui kellelgi peaks tekkima nüüd kassiisu, siis PALUN kaaluge turvakodust kassi võtmise varianti!

MTÜ Kasside Turvakodu kodu otsivaid kasse saab vaadata siit.

Oma asemel voodis 😍
1 comment
  1. Appikene kui armsad kassid sul on!!! See oli nii hea postitus… väga tore, et päästsid Berti!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga